Ülesanne nr.2

Valisin mudeli nr.3 lahti seletamiseks. Tegu on obsessiiv-kompulsiivse häirega, mida iseloomustavad sundmõtted ja  sundteod. Selle häire puhul võivad inimesed tegeleda tegevusega, mis neid rahustab ( näiteks puhastamine, koristamine) väga kaua ja see hakkab segama nende igapäevast elu. Inimene saab küll aru, et need mõtted ei ole tõesed, aga ta ei saa ka neid mõtteid  katkestada. Sundteod on tegevused, mida inimene teeb sundmõtete tõttu, et rahuneda antud olukorras. Näitlikult seletaksin olukorda järgnevalt; inimene on toidupoes ja ta peab võtma endale lükatava toidukäru. Võttes kärust kinni tuleb koheselt  inimesele pähe mõte (sundmõte), et tal on nüüd käed väga mustad. Ta juba kujutab endale ette, kes kõik seda käru eelnevalt katsunud on ja mis pisikud kõik seal olla võivad. Inimene saab samas aru, et ilmselgelt mõtleb ta asja enda jaoks hullemaks, aga siiski mõtted keerlevad peas edasi. Inimene tahab koheselt kärust lahti lasta ja joosta lähimasse tualetti käsi pesema, et sellest vastikust ja häirivast tundest vabaneda. Saades aru, et selline käitumine on vale, ei suuda inimene vastu seista soovile  ja jookseb siiski käsi pesema (sundtegu). Peale mitmendat kätepesu tunneb inimene ennast nagu oleks koormast vabanenud, samas tunneb ta piinlikkust, et ei suutnud poes oma ostusid lõpule viia.

Posttraumaatiline stressihäire

Posttraumaatiline stressihäire ( PTSD).

Posttraumaatilist stressihäiret nimetatakse ka traumajärgseks ärevushäireks. Häire võib vallanduda traagilise elusündmuse tagajärjel, milleks võib olla liiklusõnnetus, trauma või füüsiline vägivald. Traagiline sündmus võib toimuda ohvri enesega või ka tema lähedasega. Sümptomid avalduvad pikemalt ja intensiivsemalt, kui õnnetus on toimunud ohvri enesega. Traagilise elusündmuse käigus elab inimene läbi suure hingelise vapustuse. Selline häire võib tabada igat inimest, kui on eelnenud traagilised sündmused, mis on inimest emotsionaalselt tugevalt mõjutanud. Uuesti samalaadsesse olukorda sattudes tunneb inimene suurt hirmu, õudu ja paanikat, mis võivad hakata häirima inimese tavapärast elu. Tavaliselt aja möödudes sümptomid leevenevad. Häireks saab olukorda juba nimetada siis, kui sümptomid ( liigne ärevus, hirm) püsivad vähemalt ühe kuu jooksul, vallanduvad üha uuesti kuude ja aastate pärast ja segavad inimese igapäevast toimetulekut. Enimlevinumad sümptomid posttraumaatilise stressihäire puhul on;  

 

•  Sündmusega seonduv õudusunenäod

• Pidevad, piinavad mõtted juhtunust
• Ülitugevad mälupildid õnnetusest, nagu oleks see just juhtunud
• Püüe vältida õnnetusega seotud mõtteid ja emotsioone
• Välditakse õnnetusega seonduvaid tegevusi
• Emotsionaalne tuimus, ei tunnistata enam oma tundeid
• Eraklikkus, soovitakse olla üksinda
• Huvi kadu asjade ja tegevuste vastu, mis varem meeldisid
• Püsivad, süvenevad ärevuse sümptomid                                                                                                                                                                                                                   Kasutatud kirjandus

Bourne,E., J.( 2007). Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat.Tallinn: OÜ Pegasus.