Reflektsiooni küsimused

1. Kas olin aktiivne osaleja?
 Ülesanded postitasin õigeaegselt ja meeldis lugeda teiste töid, ning ka kommennteerida.

2. Milles see väljendus?

Püüdsin olla teiste postitustega alati kursis. Lugesin teiste postitusi ja ka kommentaare. Meeldis erinevate inimeste erinev vaatenurk samale teemale. Lugesin ka lisamaterjale, et osadest ülesannetest saada parem ülevaade.

3. Kuidas minu õpiharjumused toetasid kursuse läbimist?

 Üheks õpiharjumuseks võikski siinkohal lugeda erinevate allikate läbitöötamist, et saada võimalikult hea ülevaade teemast. Sellest oli palju abi ülesannete teostamisel.

4. Kuidas minu õpioskused toetasid kursuse läbimist?

Aitas erinevatest materjalidest kogutud mõtete  teostamine ülesanne sooritamisel.

5. Kuidas arvestasin kaasüliõpilaste ja õppejõu kommentaaridega blogis?

Kuna enamus kommentaare olid väga toetavad,tunnustavad ja kiitvad, olin neid lugedes väga innustunud ja positiivselt meelestatud. Kui oligi mõni vihje, siis võtsin selle teadmiseks ja proovisin edaspidi töid kirjutades meeles hoida.

6. Mis ja miks läks eriti hästi?

Siinkohal midagi erilist ei oskaks esile tuuagi. Loodan, et postitused olid ka teistele lugeda huvitavad ja laiendasid silmaringi.

7. Mis oleks võinud teisiti olla?

Puuduvad etteheited. 

8. Mida endas veel arendada? Kuidas muuta õppimisprotsess efektiivsemaks?

Enese analüüsivõimet soovin veel kindlasti arendada.

9. Soovitused iseendale tulevikus e-kursuse läbimisel? 

Julgemat pealehakkamist, kuna tegu ei olnud keerulise ülesandega, mis esialgu tundus.

Ülesanne 7. Lõõgastusharjutus.

Mina valisin lõõgastusharjutuseks meelte rännaku. Seda on lihtne teostada ja on võimalik kõigil teha.

Vali endale sobiv paik, kus sa saad mugavalt pikali heita ja keskenduda. Sea sisse endale kõige sobivam mugav asend. Asend, kus kõik su kehaosad on vabad pingest ja lõõgastunud. Kui oled ennast mugavalt sisse seadnud, sule silmad. Tunneta, et kogu su keha oleks lõdvestunud. Tunneta oma hingamist, et see oleks sügav ja aeglane. Tunneta kuidas su rind tõuseb ja langeb. Mõtle ennast sooja suvepäeva, tunneta, kuidas päikene paitab su põski. Nii  soe ja hea on olla. Lase sellel soojusel ennast hellitada.Naerata päikesele  ja päikene naeratab sulle.  Su keha lebab soojal mereliival ja sa surud oma sõrmed läbi liiva. Lased liival jooksta läbi sõrmede.Tunneta, kui pehme ja soe see liiv on.Tunneta liiva ja mere lõhna. Kuulata taamal mere kohisemist. Kuula seda vaikust ja rahu , mis on sinu ümber. Lase sellel vaikusel ja rahul enda sisse voolata. Tunneta seda rahu oma kehas . Tunneta , kui lõõgastunud su keha on ja kui soe ja hea sul on olla. Päike paitab su põski. Naudi seda hetke ja kogu endasse seda soojust, energiat ja rahu. Võta see enesega kaasa.

Ülesanne 5

Ülesanne 5, Sally lugu.

Negatiivsed mõtted

• Tundub, et ma kardan kõike
• Kardan uusi olukordi, et teen midagi tobedat ja häbistan ennast
• Ma ei tea mida teha, kui ma olen teiste inimeste , eriti meeste seltskonnas
• Ma ei tunne ennast temaga lähedaselt 
• Mul võib hirmuhigi otsaette tulla, kui ma lihtsalt mõnest seltskondlikust olukorrast mõtlen

Negatiivsed tunded

• Hirmul olek
• Kartlikkus
• Ebakindlus eneses
•  Muretsemine

Negatiivsete mõtete vaidlustamine

• Kardan uusi olukordi, et teen midagi tobedat ja häbistan ennast- Kas sa oled midagi tobedat teinud? Kas sa oled ennast teiste inimeste ees häbistanud? Kuidas teised sinu arvates reageeriksid, kui sa teeksid midagi tobedat? Miks sa arvad, et sa ennast häbistad? Mis on sinu jaoks tobeduse tegemine ja miks sa arvad, et kõik seda märkavad?
• Ma ei tea mida teha, kui ma olen teiste inimeste, eriti meeste seltskonnas- Mida sa tahaksid teha seltskonnas? Kuidas sa enda arvates võiksid käituda? Oled sa viibinud varem meeste seltskonnas? Miks sa arvad, et sa ei oska seal seltskonnas kuidagi käituda? Kas sa oled proovinud käituda nii, nagu sa õigeks peaksid? Mida sinu arvates teised inimesed seltskonnas tegema peaksid? 
• Tundub, et ma kardan kõike- Mis on sinu jaoks kõik, mida sa kardad? Kas on asju, olukordi , mida sa ei ole kartnud? Kas sa tunned ennast kuskil turvaliselt, kus sa ei karda? Mis sulle seal meeldib? Kas sa kardad kõike, või kardad seda kuidas sa ise seal käitud? Kas sul on olnud eelnevalt halbu kogemusi?

Ülesanne 4

Ülesanne 4.

1.Sotsiaalfoobia  - sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtted.

• Ma olen väljaheidetu/ kõrvalejäetu
• Ma olen idioot ja pean siit kohe lahkuma
• Kui ma midagi ütlen, siis kõik kritiseerivad mind
• Ma olen friik
• Issand! Nad tahavad minu arvamust teada.
• Kõik vahivad mind, kui ma poodi sisenen

2. Üldistunud ärevushäire kesksed märksõnad abistamisprotsessis.

• Tunnete, situatsioonide kirjeldamine
• Tunnete väljendamine pildi abil, emotsiooni visualiseerimine
• Tagasiminek olnud situatsiooni, tunnete väljendamine seejärel
• Lõõgastustehnika õpetamine

3. Krooniline valu

• Terapeut lasi patsiendil kirjeldada väga täpselt valu asukohta, iseloomu,esinemissagedust.
• Terapeut näitas üles huvi patsiendi probleemi kohta ja selle lahendamise suhtes
• Terapeut aktsepteeris patsiendi kirjeldatud emotsioone ja tundeid
• Kasutati peegeldamise tehnikat, selgitamaks ,et terapeut sai patsiendist õigesti aru

4. Ärevushäiretega inimese mõtete muutmine.

• Negatiivsete automaatmõtete väljendamine ja kirjapanek
• Arutlemine selle üle, mis on reaalne juhtuma ja mis mitte
• Arutleda, mis siis juhtub, kui patsiendi suurim hirm saab reaalsuseks
• Kujutleda ennast situatsioonis ja lõõgastustehnikat kasutades rahuneda

 5. Peegeldavad vastused terapeudi poolt

•  Te ei ole kindel
• Teie testid on korras, aga  olete ikka veendunud, et midagi on valesti
• Te katsute oma kaela pidevalt

Ülesanne 3

Ülesanne 3. Äreva patsiendi juhtum.

Viibides praktikal psühhiaatria kliinikus õnnestus mul jälgida ühe patsiendi juhtumit. Patsiendi suureks probleemiks oli, et ta paaniliselt kartis nö. uusi kohti, ruume. Ta ei suutnud ka haigla uksest välja minna, ega kuhugi mujale peale oma palati. Ta kõndis vapralt mööda haigla koridori välisukseni ja siis jooksis rutuga tagasi. Ta ei suutnud  ka minna tegevusteraapia tuppa, sest ta kartis mis seal tema jaoks uues toas on. Ta hakkas paaniliselt värisema, kui temal paluti minna tegevustuppa. Ta muutus järsku nagu väikeseks poisiks, kes kardab kolli. Ta värises üle keha ja oli nutuvalmis. Tema silmist peegeldus meeletu ahastus. Nii me siis seisime seal koridoris ja veensime patsienti, et seal toas on tore ja seal on talle juba tuttavad inimesed. Patsient ei uskunud meid eriti. Tema jaoks kas või ühe pisikese sammu tegemine selle toa ukse suunas nõudis talt suurt pingutust ja selleks kulus tunde. Sellises olukorras saigi kasutatud veenmistehnikat ja väga palju aega tuli anda patsiendile. Mõni päev oli ka suur saavutus see, et ta tõesti tegi need paar sammugi tegevustoa suunas ja suutis seal ka seista , mitte kohe minema joosta. Patsiendile sai kirjeldatud ulukorda ja toetatud ja julgustatud. Sellistest hirmudest ülesaamine nõuab pikaajalist teraapiat, tuge ja julgustust. Tunnustasime patsienti iga tema sammu eest. Sellise patsiendiga tegeledes tuleb saada aru tema tunnetest, hirmudest. Pakkuda võimalikult palju tuge ja teha kokkuleppeid, et näiteks täna teeme viis sammu ukse suunas. Lasta patsiendil rahulikult järgmise päeva plaaniga/ kokkuleppega harjuda. Äreva patsiendiga tegeledes on minu  arvates keeruline see, et ei saa jätkata sealt, kus eile pooleli jäi. Iga päev on erinev ja ärevusfoon ka erinev.

Ülesanne nr.2

Valisin mudeli nr.3 lahti seletamiseks. Tegu on obsessiiv-kompulsiivse häirega, mida iseloomustavad sundmõtted ja  sundteod. Selle häire puhul võivad inimesed tegeleda tegevusega, mis neid rahustab ( näiteks puhastamine, koristamine) väga kaua ja see hakkab segama nende igapäevast elu. Inimene saab küll aru, et need mõtted ei ole tõesed, aga ta ei saa ka neid mõtteid  katkestada. Sundteod on tegevused, mida inimene teeb sundmõtete tõttu, et rahuneda antud olukorras. Näitlikult seletaksin olukorda järgnevalt; inimene on toidupoes ja ta peab võtma endale lükatava toidukäru. Võttes kärust kinni tuleb koheselt  inimesele pähe mõte (sundmõte), et tal on nüüd käed väga mustad. Ta juba kujutab endale ette, kes kõik seda käru eelnevalt katsunud on ja mis pisikud kõik seal olla võivad. Inimene saab samas aru, et ilmselgelt mõtleb ta asja enda jaoks hullemaks, aga siiski mõtted keerlevad peas edasi. Inimene tahab koheselt kärust lahti lasta ja joosta lähimasse tualetti käsi pesema, et sellest vastikust ja häirivast tundest vabaneda. Saades aru, et selline käitumine on vale, ei suuda inimene vastu seista soovile  ja jookseb siiski käsi pesema (sundtegu). Peale mitmendat kätepesu tunneb inimene ennast nagu oleks koormast vabanenud, samas tunneb ta piinlikkust, et ei suutnud poes oma ostusid lõpule viia.

Posttraumaatiline stressihäire

Posttraumaatiline stressihäire ( PTSD).

Posttraumaatilist stressihäiret nimetatakse ka traumajärgseks ärevushäireks. Häire võib vallanduda traagilise elusündmuse tagajärjel, milleks võib olla liiklusõnnetus, trauma või füüsiline vägivald. Traagiline sündmus võib toimuda ohvri enesega või ka tema lähedasega. Sümptomid avalduvad pikemalt ja intensiivsemalt, kui õnnetus on toimunud ohvri enesega. Traagilise elusündmuse käigus elab inimene läbi suure hingelise vapustuse. Selline häire võib tabada igat inimest, kui on eelnenud traagilised sündmused, mis on inimest emotsionaalselt tugevalt mõjutanud. Uuesti samalaadsesse olukorda sattudes tunneb inimene suurt hirmu, õudu ja paanikat, mis võivad hakata häirima inimese tavapärast elu. Tavaliselt aja möödudes sümptomid leevenevad. Häireks saab olukorda juba nimetada siis, kui sümptomid ( liigne ärevus, hirm) püsivad vähemalt ühe kuu jooksul, vallanduvad üha uuesti kuude ja aastate pärast ja segavad inimese igapäevast toimetulekut. Enimlevinumad sümptomid posttraumaatilise stressihäire puhul on;  

 

•  Sündmusega seonduv õudusunenäod

• Pidevad, piinavad mõtted juhtunust
• Ülitugevad mälupildid õnnetusest, nagu oleks see just juhtunud
• Püüe vältida õnnetusega seotud mõtteid ja emotsioone
• Välditakse õnnetusega seonduvaid tegevusi
• Emotsionaalne tuimus, ei tunnistata enam oma tundeid
• Eraklikkus, soovitakse olla üksinda
• Huvi kadu asjade ja tegevuste vastu, mis varem meeldisid
• Püsivad, süvenevad ärevuse sümptomid                                                                                                                                                                                                                   Kasutatud kirjandus

Bourne,E., J.( 2007). Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat.Tallinn: OÜ Pegasus.